Jesbos, ma olen juba pool 9 üleval, tänu oma vennale, kes otsustas vinguma hakata ja siis edasi magada. Nigger on nigger.
Päike paistab, nagu ma näen. Ma näen küll ainult päikesevalgust oma põrandal, sest mul endal on kardin ees of course.
Mõte sellest, et ma lähen homme aktusele on... creepy as fuck. Mitte, et ma teaksin, kus aulagi on. Ära eksimine ei oleks imestamist väärt tegu. Ja ma ei tea mida ma selgagi panen. A, hahaha, obviously panen ühe kauni ruudulise särgi, mida keegi teine tahtis küll kanda, aga nojah... :Q
Mul on nohu, tänu kellele again? Tänks musi, hah. Aga, reaalselt, ma lihtsalt ei viitsi nuuskama minna, sest et ma olen teki all läpakas süles. Mugavus ennekõike siiski. Idgaf, tõmban sisse mwhahaha. Ja pärast olen muidugi haiglas ning mul on mingi toru ninas eksole... Ma vist siiski nuuskan :Q Asi tehtud, parem olla yo.
Mu ema paneb ka näkku viimasel ajal. Eriti sellega, et nüüd ta laseb mul vähem netis olla, mis on nagu kuull-pähe-yo.
Eile ka, tahtsin magama minna, nigga hakkas sõimama, et kui arvutis ei saa olla, siis lähed magama? Pf, no. Ning muidugi pidi ka mu kallis kasuisa midagi samuti sonima köögis. Jumal tänatud, et ma ei kuulnud, ma oleks muidu reaalselt talle mingi asja perse toppinud.
Ta ajab närvi mind, et ta üritab mingi isa olla. Pede, sa pole mu isa, mul on isa olemas, on ta siis surnud, or not. Nii, et, jäta oma ebavajalikud kommentaarid endale. Mina sinu kallal ei vingu - vähemalt avalikult mitte - siis ei pea seda ka sina tegema...
Kõik on ajuvaba viimasel ajal. Ma ei viitsi kooli minna.
Ning, kui juba mainisin isa teemat, siis...
Kallis issi, I miss you.
Ning jah, ma tean, et tavaliselt kirjutan ma pikemate postituste lõppu midagi armastusest, aga täna... Ma ei oska. Ehk hiljem.
No comments:
Post a Comment