Pealkiri on võetud Sugababes'i laulust, mida pidin kuulama.
Ohjaa, eile oli tore. Raksuga väljas, yo. Mis me siis tegime.
Ilmselgelt pidin ema poole kuueni ootama, veidi peale seda jõudis lõpuks koju. Mäkk, here we come.
Oh issand jumal jah, mäkki jõudes oli vääääga hea tunne. Niu, tellisime oma asjad ära and shit. Enc helistas ka mulle. Rääkisin taga... kohe vaatan... Kus mu telefon on? Kapi all, hm, kas imestan. Rääkisin Enciga 10 minutit ja 25 sekundit. Niu, literally, mitte millestki. Vahet pole. Tore oli ikkagi.
Jah, tagasi linna sõitsime obviously mäki bussiga. Olime Ragnega ainukesed bussis. Suht kurb oli sõita, tuli ilmselgelt meelde... jah. Asi on lihtsalt kurb. Vahet pole, homme on reede ja ma olen päästetud. Mõneks päevaks vähemalt. Anyway, jutu juurde tagasi tulles.
Bussi pealt maha tulles otsustasime randa vessut tegema minna. Obviously skeidist läbi minnes. Kahjuks ei näinud seal kedagi. Või õnneks. Meil oli ka väike ringkäik jõe ääres, aga randa me igatahes jõudsime.
Kuna meil polnud millegi peal istuda ja liiva peale ei tahtnud oma perset ka panna, siis võtsin oma ilusa särgi seljast ja ohverdasin selle. Vessar oli alguses tore, laks käes kohe, pea käis ringi, väga. Ignoreerisime seda ning tõmbasime edasi. Oh jah, ajapikku muutus õues suht külmaks. Väga külmaks ja me olime suhteliselt õhukeselt riides. Mu riideese veel meie endi pepude all.
Ei, noh, tore oli. Arutasime veel pärast poole, et mis täna teha võiks. Siiani pole midagi välja selgitanud. Ja ma väga loodan, et Raks saab homme koos minuga tulla, niu. Palvetagem kõik, et ma õigest kohast mööda ei sõida.
Kokkuvõttes oli eile tore päev.
No comments:
Post a Comment